Klassipilt – õpetajate päev

See on siis meie hiina keele klass. Kõige vanem on siis teatavasti õpetaja. Pilt on tehtud õpetajate päeva puhul. Kinkisime õpetajale kaardi ja puha.

Vasakult paremale: Rong, Siao Jee!, Peika, Maali, Kaiwen, Lasse, Eric ja ees kaks Helenit.

Kuidas hiina keelega läheb?

No hiina keelega läheb nii, et täna me käisime pärast kooli söömas ja saime juba aru, mis meilt küsiti kohvikus ja oskasime natuke vastu ka rääkida. See on üks meie lemmikreklaame, sest me saame peaaegu kõigest aru mis see McDonaldsi töötaja ütleb:P

Vahepeal

Meie suure toa konditsioneer hakkas uputama, nii et omanik kutsus parandusmehe, kes selle korda tegi. Omanik ise tuli ka külla ja siis oli väga ebameeldiv ja piinlik olukord, kuna ta võttis kätte ja hakkas lihtsalt meie korterit koristama. No ja siis ma istusin diivanil ja ei teanud mida teha. Ma ütlesin ka, et jeerum, las ma ikka koristan ise, aga ta oli juba nii ametis ja siis ma ei julgenud rohkem segada ka. Kes teab, mis siin kombeks on, aga kui keegi Eestis tuleks külla ja hakkaks lambist koristama, siis ma võtaks seda küll rohkem solvanguna vist. Diivanilaua alt tuli muidugi välja selliseid asju nagu pakk küpsiseid ja päris mitu dollarit kohalikku raha. Piinlik piinlik.

Vahepeal oli nädalavahetus. Reedel oli meie kooli rahvusvaheliste tundengite tutvumispidu, mis oli nii õudne, et me pärast poolteist tundi hakkasime inimesi otsima, kellega enda juurde minna hoopis. Alguses oli päris kummaline, kuna lõpuks tulid meie juurde 1 jaapanlane koos oma maeiteamismaa sõbrannaga, 5 sloveenlast, üks ameeriklane, austraalia tüdruk, norrakas ja ja 2 rootslast. Seega meil oli üle 10 inimese, kes ei tundnud üksteist mis alguses oli vähe kummaline, aga lõpuks läks väga lõbusaks. Meil on nüüd üks uus sõbranna, kelle vanemad elavad Taipeis, aga kes ise on Austraaliast ja õppinud Inglismaal Cambridges ja on meie vanune ja igavesti tore. Nimi on Luanna. Nädalavahetusel viib ta meid lõpuks lõunasse mere äärde ja surfama ja kõik jutud. Lähme kohe pärast kooli rongi peale ja sealt bussiga edasi, mis kokku võtab vist kuskil 5 tundi, aga koht on ilus ka:)

Ilm on siin ikka veel meie jaoks päris kuum, kuigi hakkab juba harjuma. Päeval on 30 kraadi ja öösel langeb vbla 26 kraadi peale. Rannahooaeg läheneb!

Meil on ka hipsterid..

…pole siin midagi!

Esimene trenn NTNU võistkonnaga

Täna oli minul siis esimene treening NTNU(National Taiwan Normal University) II võistkonnaga.

 Lõpuks ometi sain teha esimese saalitrenni! Minu hea sõber Mike rääkis eelnevalt võistkonna treeneriga läbi ning sai kokkuleppele, et võin ühineda nende võistkonnaga. Trennid hakkavad toimuma kaks või kolm korda nädalas.(neil käivad kooli juhatusega läbirääkimised) Hetkel on kindlad trenniajad on teisipäeviti ja neljapäeviti, kell 7 ja 8 õhtul. Trenn kestab koos soojendusega 2 ja pool tundi, mis on üpris harjumatult pikk. Samuti on harjumatu, et trennis on kokku umbkaudu 30 inimest, mis tähendab suurt sagimist. Võrreldes Eesti kõikide treeningrühmadega on Taiwanis hierarhia palju tugevamalt paigas. Võtmeisikud on järgmised: peatreener, abitreener, võistkonna kapten ja abikapten. Ma ei ole veel täpselt abitreeneri, kapteni ja abikapteni rollidest aru saanud, aga põhilselt juhatab vägesid treener, kuid abitreener viib läbi lihtsamaid harjutusi.

Minust pikemaid mehi on vähe ja needki maksimaalselt 190 cm. Seega annan ma suhteliselt keskmängija mõõdu välja. See-eest on enamik mehi väga kiired ja väga väga hea võhmaga. Kui ma tundsin ennast Nõo trennis, et kõik jooksevad mind üle(mis nii ka oli) siis siin on asi veel hullem. Näiteks võin tuua, et kui Nõos tegime peale trenni 5 joonejooksu siis esimene trenn tuli teha 17. Minule on see muidugi hetkel liig, kuna see oli mulle esimene korralik trenn üle 3 kuu. Trenni alguses lasin enda sõbral Mikel öelda, et kuna ma pole mõnda aega treeninud ja mul on kõrge vererõhk siis ma väga ei taha kaasa lüüa kiirendus ja metsikutes jooksmis/pulsi tõstmise harjutuses. Esimesed poolteist tundi pidasin ma ilusti vastu, kuid seejärel sai selleks korraks võhm otsa ning tegelesin veidi sörkimisega. Hiljem jätkasin harjutustega.(va. 17 joonejooksu lõpus). Loodan, et paari nädalaga saan võhma tagasi ning suudan enamvähem terve trenni korralikult kaasa teha.

Naljakas on see, et saal on väga korralik(kaks täismõõtmetes väljakut) ja korvid on ka väga korralikud, kuid ainult 1 korv on õigel kõrgusel, ülejäänud on ligi 5 cm madalamad. Seega oli põhiline kommentaar teiste poolt minule .. slam dunk! slam dunk! Üldiselt olid kõik väga sõbralikud ja huvitusid minust väga. Vahel tundsin ennast veidi nagu mustanahaline ameeriklane, kuna kõik tahtsid koguaeg rusikaid kokku lüüa ja patsu lüüa ja üldse mingeid geto asju teha. Aga no kannatan ära! Aa.. väga huvitav oli see, et trenni jälgisid 3 tüdrukut, kes pidevalt käisid täitmas meie veepudeleid ning pakkusid peale trenni jääkuubikuid põlvede ja muude liigest jahutamiseks. Kui see nii jätkub, siis see on küll väga mugav!

Võistlustel paraku ma osaleda ei saa, kuna keeltekool ei kuulu NTNU alla, kuid saan kaasa lüüa sõprusturniiridel ning sõpruskohtumistel. Sain aru, et paljud, kes trennis käisid ei osale võistlustel samuti, kuna ei kuulu vastava department-i alla. Ühesõnaga see on siin päris keeruline süsteem.

Kokkuvõttes jäin ma igati rahule ning ootan juba huviga järgmist trenni. Vahepeal saan käia jälle väljas mängimas, kuna väga paljud võtsid mu numbri ja ütlesid, et kutsuvad mind igale poole välja mängima. Nemad ise läksid peale trenni veel jõusaali lihaseid pumpama. Mina piirdusin väikese eine ja õluga kodulähedal pargis!

Prügi ja stinky tofu

Viisime eile Raunoga esimest korda prügi välja. Taiepeis ei ole selliseid suuri prügikaste nagu Eestis ja mujal, kuhu kõik majaelanikud oma prügi viivad. On hoopis prügiautod, mis käivad iga päev(v.a kolmapäev ja pühapäev) täpselt kell 21:30. Sellel ajal võib tänavatel näha väga palju suurte ja väiksemate prügikottidega inimesi, kes kõik prügiauto saabumiskohta ruttavad (asub meie majast paarisaja meetri kaugusel). Prügiautod ei ole siin koledad haisvad kollid, vaid hoopis kollased ja muusikaga, umbes nagu jäätiseautod. Me ise sellest videot ei teinud ja polegi vaja, sest youtubes on neid küllaga:D

Kui nüüd täpne olla, siis meie auto tegi vähe rõõmsamat muusikat. Esimeses klipis tüübid lihtsalt räägivad ära ka mis värk sorteerimisega on. Muidu pudelid võib ka poole tee peal anda väiksematele isehakanud “prügiautodele” mis on sellised pool mootorratas ja pool kastiauto tüüpi kõrgema klassi prükkarite sõiduvahendid.
Meie auto muss:

Ma just hiljuti sain teada, et see koera sita hais tänavatel ei ole olegi koera sitt, vaid hoopis stinky tofu, siinne populaarne delikatess, mis on siis halvaks läinud juurviljade, piima ja liha marinaadis paar kuud ligunenud tofu, mis haiseb täpselt nagu koera sitt. Head isu:)

Heleni esimene “tööpäev”

Nagu ma aru saan, on mul peaaegu töökoht olemas. Pean veel oma paberid neile viima ja laskma ülikooli diplomi inglise keelde tõlkida. Rob(koolipoolne kontakt) lubas veel täna õhtul, või homme hommikul helistada, kuna ma hetkel seaduslikult töötada ei saa, on mul vaja ARC`d. Rob hetkel uurib, et kas äkki on võimalik seda mulle töökoha poolt pakkuda, sest ma ise saan seda taodelda alles 2 kuu pärast.

Kool asubki täpselt ühe tunni bussisõidu kaugusel. Ajaliselt on küll natuke palju, aga sinna saada on väga lihtne, kuna buss läheb täpselt minu kooli eest ja kui kohale jõuab on mõnisada meetrit jalutada. Kuna ma peaks niikuinii otse pärast kooli kohe tööle minema, siis on kõik väga mugav.

Täna pidin andma 60min näidistundi, mille eest mulle isegi maksti! Õpilased olid umbes 9-10 aastased ja inglise keelest midagi eriti aru ei saanud. No jah kui küsida, et what is your name, siis nad oskavad oma nime öelda, aga muidu midagi rohkem nendega rääkida küll ei saa. Tänase tunni ülesandeks oli õpetada selgeks 4 uut sõna: Hamburger, küpsis, apelsin ja muna. Alguses ma olin natuke ehmunud, et kuidas ma neile tund aega järjest nelja sõna õpetan, nii et mõtlesin ruttu välja kaks mängu. Kuna väikeste hiinlaste jaoks on raske kõnekeeles sõnadest aru saada, oli esimese mängu eesmärk see, et kui ma mingi sõna ütlen, siis nad peavad midagi tegema: kui ütlen muna peavad lolli nägu tegema ja kui hamburger siis laua alla ronima jne..vastupidi tegin ka, et mina tegin lolli nägu ja siis nemad karjusid kõik koos AN EGGGG!!! Teine mäng oli poomismäng, mis neile hirmsasti meeldis, kuna iga poomiskriipsu peale tegid nad sellist häält nagu poodaks neid kohe üles. Väga naljakas oli igatahes ja lapsed olid väga energilised ja tegid kõike kaasa. Üks tüdruk Amy oli ainult tagasihoidlikum.
Laulsime I want spaghetti, I do, too laulu ka ja kokkuvõttes ma jäin endaga täitsa rahule:)

H1N1 kartuses kannavad kõik koolilapsed kohustulikult neid tobedaid näomaske, mis teeb õpetamise päris keeruliseks, kuna ei saa isegi sellest vähesest, mis nad oskavad, hästi aru. Ja enne kui nad klassi tulevad mõõdetakse kõigil järjekorras palavikku, desifintseeritakse käed jne.

Nüüd ma siis ootan Robi kõnet ja loodan, et kõik on ok:)

Isu

Nii hull hapukurgi isu on, et ostsin poest suure purgitäie salsat ja sinepit ja üritan nüüd nendega oma isu vähendada. Hapukurke siin ei ole. On ainult mingid rõvedad soja “hapukurgid”. Peaaegu oleks Liisiga ise hapendama hakanud, aga õnneks salsa ja sinep töötavad hästi. Kui keegi kunagi külla kavatseb tulla, siis ma annetaks talle ühe oma isa tehtud hapukurgipurgi eest enda voodikoha!

Ma ei teadnudki, et krevetid on päriselus erilised jõletised, mitte ilusad ja roosad ja sellised nagu ma olin harjunud poes nägema. Liis ja Rauno muidugi teadsid, järelikult olen ise rumal.

Esimene tööintervjuu

Ma siis räägin kohe selle ka ära, et kuna koolis on ikka veel liiga lihtne, hakkasin paralleelselt tööd otsima. Saatsin viite kooli CV ja motivatsioonikirja ja sain ka esimese intervjuu, mis toimub neljapäeval. Lisaks intervjuule pean ma andma ka näidistunni, mis on päris hirmutav kuna ma ei ole kunagi ühtegi tundi andnud ega kujuta ettegi kui palju üldse 1-5 klassi õpilased siin inglise keelt räägivad või mis on tunni teema jne. Teine miinus on veel see, et kool asub 50min bussisõidu kaugusel, kuigi vahemaa on ainult 10km(linnaliiklus ilmselgelt). Igatahes ma loodan, et ma jõuan neljapäeval ilusti kohale ja annan oma parima..kui ei vea, saan lihtsalt hea kogemuse edaspidiseks ja otsin edasi.

Kohalik hitt

See tundub olevat hetkel kohalikes klubides üks suurimaid hitte. Päris jube ja päris naljakas kui terve klubi/baaritäis inimesi hakkab sünkroontantsu tegema.