Elamused Lõuna Taiwanist

See nädalavahetus läksime seiklema lõunasse. “Palkasime” endale giidiks austraallannast sõbranna Luanna, kes on varem lõunas veidi isegi elanud. Algselt plaanisme minna tavalise rongiga, kuid Kesk-Sügis Festivali tõttu, mil kohalikud rändavad ringi ja külastavad oma sugulasi, olid rongid täis broneeritud. Seetõttu pidime ostma piletid kiirrongile. Kohalikud kiirrongid on väga mugavad ja aega säästvad, kuid see-eest 5 korda kallimad, kui tavalised. Edasi-tagasi pilet maksis 1000 eesti krooni(vahemaa Taipei ja Kaohsiung vahel on 350 km, rong sõitis poolteist tundi). Teele asusime reedel pärast kooli kella 4-se rongiga ning Kaohsiungist võttis meid peale hosteli poolt organiseeritud autojuht, kes viis meid lõppsihtkonta Kentingusse. Autosõit Kentingusse võttis aega samuti poolteist tundi. Paraku ei olnud meil õnne enda autojuhiga, kuna tegemist oli kohaliku schumacheriga, kes oli ainete all. Nimelt lõunas on väga populaarne närida 24/7 kohalikku nätsu, mille puhul on tegemist beetle nut-iga. Tegemist on tammetõru sarnase tõrulisega, millel on ergutav ning sõltuvust tekitev toime. Kõige ebameeldivam osa selle droogi puhul on aga tema mõju hammastele. Nimelt värvib see sinu huuled ja hambad üleni punaseks ning pikaaegse kasutamise järel ei olegi neid enam valgeks võimalik saada. Näide:

Meie autojuht oli täielik sõltlane, kes näris neid järjepidevalt. Seetõttu ta kihutas nagu hull ja rapsis rooliga. Kui jätta välja paar liiklusohtlikku olukorda jõudsime me siiski õnnelikult kohale.

Kentingusse jõudes oli kell 8. Viskasime asjad hostelisse ja läksime sööma. Esimene õhtu otsustasime võtta 7 elevenist mõned joogid ning siirduda mereäärde ujuma. Rand oli väga suur ning ilus ja me olime ainsad inimesed rannas, kuna kell oli kesköö. Terves Taiwanis(ka hetkel) on möllamas taifuun mistõttu olid lained väga suured, kuid täpselt viimase piiri peal, et kannatas veel supelda. Esimene öö  möödus meiel kuuvalgel meres hullates ning hiljem rannas jaurates.

Algselt oli laupäeval plaanis rentida rollerid ning minna ümbruskonda avastama. Olime juba rollerite eest ära maksnud ning pidime Heleniga neid tankima minema. Olin sõitnud 10 m ja  tahtsin seisma jääda, et Helenit oodata, kuid elektrirolleriga sõitmise harjumusest jätsin käe gaasile peale ja pidurdasin samal ajal.(elektrirolleril katkestab pidur voolu automaatsel) See ei meeldinud sugugi rendifirma tädidele ja nad otsustasid et minu sõidustiil ei kõlba kuhugi ja võtsid meil rollerid käest ja andsid raha tagasi:D Ütlesid meile, et liiga ohtlik. No küllap neil oli isegi õigus:D. Seejärel pidime otsustama, kas rentida rollerid teisest kohast või võtta takso. Lõpuks leidsime endale autojuhi, kes töötas elektrirolleri rendifirmas! (elektrirollerid jäid mängust välja, kuna nendega oli võimalik sõita ainult 15 km). Kell 2 suudusime 4 tunnisele ekskursioonile, mille käigus saime ära näha kõik ümbruskonna vaatamisväärsused.

Kõige elamusrohkem oli üks pankrannik(no umbes nagu Türisalu:D), kus taifuuni tõttu oli metsik tuul. Tuule kiirus oli ligikaudu 80-90 km/h ja see oli pidev tuule voog, mitte puhangutega. Raske on seletada, miks see meile kõigile niiväga meeldis ja nalja tegi, aga võibolla video abil on paremini aru saada. Päris omapärane oli ka koht, kus maapõuest tuli pidevalt gaasi, mis oli põlema pandud, mis nägi välja nagu hunnik põlevaid kive.(vaata all galeriist)

 

Samal õhtul käisime veel ujumas ka, kuid seekord olid lained veel suuremad ning veidi oli isegi hirmus, kuna laine peksis päris korralikult ja kandis sind edasi ligi 30 m. Täitsa hilisõhtul kiskus aga tormiks ära, ning isegi rannabaari laulja pidi oma bändiga pillid kotti pakkima ja ära põgenema. Meid vihm ja tormituuled ei heidutanud ning ostsime endale 7 elevenist vihmakeebid ja jaurasime Kentingu peatänaval ringi. Illustreeriv näide!:D

´

Lisaks kõigele muule oli meil võimalus süüa pidevalt erinevaid mooncake-e  kuna meie hosteli omanik oli pidevalt vestibüülis sõi kooki jõi teed ning näris beetle nut-i. Iga kord, kui sattusime hosteli istusime tema seltsi maha ja sõime kooki ja jõime teed. Koogid olid päris maitsvad! Kuna tal tekkis kuukoogi karpe igapäev aina juurde ja  juurde andis ta meile lahkudes terve suure karbi neid kaasa ka!

Igaljuhul jäime me nädalavahetusega väga rahule!

Helen lisab hiljem ilmselt asju juurde, sest ma väsisin kirjutamast. Allpool saate vaadata ka erinevaid pilte!