Kăi Wén pihtimused

Nii…, kuna minuga on pahandatud, et miks ma ei kirjuta blogisse, siis otsustasin nüüd olla veidi aktiivsem.

Esimesena meenub mulle eelmine reede, kui käisime väljas. Nimelt peale pidu olime istumas järjekordselt 7 eleveni ees, kui saime tuttavaks 4 vene noorega. Kõigile jätkus oma vestluskaaslane. Algselt alustasin väga põnevat vestlust kahe vene noormehega Eesti Vene suhetest. Arutlesime mõlema riigi propaganda üle ning debateerisime vene keele vajalikkuse üle Eestis. Vestlus oli üpris konstruktiivne ning ühel hetkel tuli välja, et üks noormestest, Pasha, töötab Taiwani Vene saatkonnas ja on sealne rahvusvaheliste suhete spetsialist. Seejärel sain aru, miks ta nii poliitiliselt korrektseid arvamusi avaldas. Siinkohal tuleb aga välja tuua väga tugev poliitiline avaldus tema poolt. Nimelt üks hetk ma kurtsin, et mind häirib enim see, et Venemaa ei ole ametlikult siiani tunnistanud, et nad Eesti Teise maailmasõja ajal okupeerisid. Tsiteerin tema vastust: “I am sorry that we occupied your country”. Seega vähemalt mingil tasandil on asjad paigas! Mõne aja pärast nägi Pasha Helenit ning läks tema selga masseerima! Ma saan temast täiesti aru

Aa.. ma sain esimest korda siin olles pahandada kohalike Stassi ja Siimuga! Nimelt tulid nad eelmine laupäev meie poolt läbi ja pidime kõik peole minema. Stassil ja Siimul olid aga lühikesed püksid jalas ning nad kurtsid, et peavad kodust läbi käima, ega tea veel kas tulevad. Kuna Johanil ootas sõber klubi ees, siis hakkasime minema. Stass ja Siim ütlesid, et nad veidi mõtlevad ning jäävad meile(ka meie korterikaaslane Robert oli kodus). Ma küll mõtlesin, et miks nad meile peavad jääma, aga arvasin, et ju siis on mingi kultuuride eripära ja ei tahtnud ebaviisakas olla ja neid välja visata. Kell 4 öösel, kui klubi hakati sulgema andis mulle Johan teada, et rääkis just Siimu ja Stassiga, et nad on meil ja uurivad mis me edasi teeme. Selle peale ma muidugi veid ehmatasin, kuna teadsin, et Robertil vaja vara ärgata ja ta pidi minema varakult magama. Andsin Johanile mõista, et ta ütleks oma sõpradele, et nad meilt lahkuksid. Johan tegi seda. Üldsegi Johan on väga mõistlik poiss, kuna temale tundus see käitumine ka ebaviisakas ja arusaamatu. Hiljem andisn 7 eleveni ees Stassile ja Siimule mõista, et meie kultuuris on see ebaviisakas, kuna külas käiakse inimestel mitte hoonetel. (no nii ma ei selgitanud seda:D) Ma ütlesin, et me ei ole pahased, aga kuna ei tunne veel üksteist piisavalt kaua, siis hetkel on see veidi ebameeldiv. Nad said minust aru ning olime sõbrad edasi. Loodetavasti ei käitunud ma ebaviisakalt, kuid isegi kui käitusin, siis ei ole midagi teha, kuna ma tõesti ei taha, et inimesed meil hängima hakkavad, kui meid kodus ei ole!

 

Homme lisan siia igast asju.. ma olen ju laisk.. ja üldsegi olen ma teinud postitusi nii et ära siin jaura joosep

Tegin selle lehe selleks, et kui mul on vahel vaja mingeid asju öelda, kommenteerida või arutada nii lühidalt või pikemalt siis ei risusta üldist blogi kulgu.

Kas keegi oskab soovitada lihtsat head ja mugavat video töötlemise tarkvara, kus saaks lõikuda ja kokku kleepida jne.. lihtsa vaevaga?

Seega. Kõigepealt tahtsin anda teada, et videod hakkavad laekuma niipea kui olen suutnud tõmmata netist tarkvara, millega mini dv pealt oleks võimalik arvutisse kopeerida. Siis julgen korralikult filmima hakata. Muidugi peate arvestama minu suurepäraste operaatori oskustega, mis küll loodetavasti arenevad ajaga, kuid ei kannata ilmselt erilist kriitikat.

Aa.. siis selline väike vahekommentaar, mida lubasin lahti seletada, et miks me siis ikkagi seda stipendiumi ei saanud. Nimelt kandideerisime Taiwani riiklikule stipendiumile (viide: http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=119), kuid kuna me ei saanud täpselt aru, et tuleb kohe saata avaldused nii keeleõppe jaoks kui ka kraadiõppe siis ei olnud me “eligible”. Teisalt ei oleks ilmselt väga suurt vahet olnud ka siis kui me oleks kraadiõppesse kandideerinud, kuna kuulsin sõbra Frederiku käest, kes õpib Tallinna Ülikoolis viimasel kursusel hiina keelt, et sellele stipile kandideerisid orientalistika magistrandid ja doktorandid, et tegeleda Taiwanis teadustööga oma valdkonnas. Stipendiumeid antakse Eestis aga 1-3 olenevalt aastast, mistõttu oleks meie šansid suht olematud olnud. Seega on meil võimalik sellele stipile kandideerida järgmine aasta, mil ehk oleme konkurentsis veidi tugevamad.